Ema ja laste imelised muutused

Ennem NPA leidmist olin väga närviline ema.Mu lapsed ajasid mind  närvi, sest ei jäänud õigeaegselt magama. Pidevalt nad tahtsid minult midagi. Haigused – ei saanud terveks veel kui juba uus haigus tuli peale. Mul oli null aega iseenda jaoks. Pidev väsimus ja kui mõtlesin, et läheks kuskile, siis ei saanud minna – selleks hetkeks jäid lapsed haigeks, ei leidnud kedagi, kes neid vaataks ja tegelikult ju ise väga vaeva ei näinudki. Lihtsam oli lihtsalt olla. Mul on 2 poega ja pisike tütar.

Avastasin NPA ja liitusin kohe Kiirelt Elu Muutjate grupiga (märtsi lõpp 2018) ja hakkasin otsast pihta. Läbisin koolitused: “Lapse õpiharjumused läbi oma ema uskumuste”, “Lapsega  hea suhte loomine”, “Abi vastuvõtmine”, “Ema/isa  ja lapse emotsioonide koolitus”, “Karjumisest vabaks koolitus”, “Negatiivsest positiivseks programm”, “Kujunda ISE oma IMELINE elu”. Seda nimekirja saaksin veel täiendada, sest läbitud koolitusi on veel. Muutusi endas hakkasin tundma mõne nädala pärast – olin rahulikum. Hakkasin nägema positiivseid asju elus – minu enda mõttemaailm muutus totaalselt teiseks. Olen mitmeid kordi sirgeldanud paberile või ajalehe äärele sõnu mille eest ma tänulik olen. Suure muutuse tõi see, kui kirjutasin sellest, mille eest ma polnud tänulik, kuid otsustasin nüüdsest olla. Viimati seda tehes hakkasin nutma, sest ma olen nii tänulik nende asjade eest! See kõik on muutnud mind paremaks emaks. Ma olen rahulikum, ma kuulan neid, käin lastega väljas, me tähistame edu – näiteks külastame kohvikut, kui keegi on saanud hea hinde. Minu enda muutus on toonud kaasa selle, et mu lapsed on ka muutunud. Varasemalt nutsid ja olid endast väljas, kui ma kuskile vahel minna tahtsin. Nüüd septembris osalesin NPA weekendil. Mõtlesin, et ma varakult sellest ei räägi, et nad magada saaksid öösel. Ütlesin seda reede hommikul. Sama päeva õhtul sõitsin ära. Mitte kordagi ei hakkanud keegi nutma ega paanitsema, et ära mine. Täiesti rahulikult lehvitati aknast. Terve nädalavahetus olid nad rõõmsad ja õnnelikud kodus.

Muutuseid on veel… mu tütre nahk on ilus. Poegadel esines mõlemil atoopiline dermatiit ja pidevalt oli pepu katki, sest mähkmed ei sobinud jne. Tütrel pole neid probleeme mitte kunagi olnud. Mu tütar sööb kõike. Poisid valisid toitu ja paljusid asju ei kannatanud. Ma saan võrrelda neid, sest võrdlusmoment on nii suur. Poisid kasvasid kui ma NPAst ei teadnud midagi. Tütar oli 10 kuune kui NPA avastasin. Lastel on kadunud kartus üksi olla oma toas või kodus. Ma tunnen, et mu lapsed on saanud alles nüüd endale ema kes on EMA. Tütre pealt on seda hästi näha – rõõmsameelne, ilusa nahaga, sööb kõike, magab ilusti ja on terve. Viimati oli köha ja nohu aprillis. Nüüd peale  NPA weekendit  tekkis nohu – sain teada, et igatsusest, tegin selle ka korda.

Sellel suvel tabasin ma ennast mõttelt, et nii ilusat ja rahulikku suve pole mul kunagi olnud! Ma ei oskagi seda kirjeldada. Õige sõna on RAHU!

Uskumused korda ja muutused on suured!!!